Autor: tuuli

Harira on Marokost pärit tummine supp või ka pajaroog, kus kohustuslikeks elementideks on lambaliha, kikerherned, läätsed ja tomatid. Loomulikult ka ohtralt vürtse, mis võivad suuresti retseptist-retsepti varieeruda ja igal õigel Maroko perenaisel on oma versioon harirast.
Harirat serveeritakse sageli eelroana või omaette kerge toidukorrana, kuigi võib tunnistada, et liiga kerge see hautis nüüd ka ei ole ja täiesti korraliku toitva toidukorraga saab temast ka suurema isuga sööjate puhul. Harirat serveeritakse sageli Ramadani ajal.

Harirat serveeritakse sageli eelroana või omaette kerge toidukorrana, kuigi võib tunnistada, et liiga kerge see hautis nüüd ka ei ole ja täiesti korraliku toitva toidukorraga saab temast ka suurema isuga sööjate puhul. Harirat serveeritakse sageli Ramadani ajal.
Hariras võib kasutada konservipurgist võetud kikerherneid, kuid kui tahta eriti täiuslikku tulemust, võib kikerherned ka ise valmis keeta. Maitsevahe jääb märgatav. Kikerherneste valmistamine on lihtne siis, kui sul on käepärast Slow Cooker pott. Siis tuleb kikerherned lihtsalt potti tõsta, köögiviljapuljong või vesi peale kallata ja “high” režiimil lihtsalt 4 tundi ja “slow” režiimil 8 tundi hautada. Paras just õhtul enne magamaminekut või hommikul enne tööleminekut hauduma panna. Kui kikerherneid eelnevalt leotada, kulub selleks veel vähem aega. Tavalises potis keetmise jaoks leota esmalt kikerherneid üle öö (kaussi vett kallates arvesta sellega, et kikerherned paisuvad) ja keeda siis paar tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega.

Harira ehk Maroko lambalihahautis või paksem supp lambaliha, kikerherneste ja läätsedega
Kogus: 4-6-le
2 sibulat, hakituna
3-4 küüslauguküünt, hakituna
2 tl jahvatatud vürtsköömneid
2 tl jahvatatud paprikapulbrit
2 loorberilehte
1 l veisepuljongit
400 g purk purustatud tomateid (kasutasin Loodusvägi mahedaid tükeldatud tomateid)
2 sl tomatipastat
0,5 kg lambaliha (abaliha sobib hästi), tükeldatuna
400 g keedetud kikerherneid või 1 purk konserveeritud kikerherneid (kurnatuna ja loputatuna)
1 dl rohelisi (pruune) läätsi
oliiviõli
võid
värsket hakitud koriandrit
soola ja pipart
veidi suhkrut või mett
Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, alusta esmalt nende leotamisest ja keetmisest. Keetmisaegadest ja -meetoditest sai eelpool kirjutatud. Kui kasutad konservpurgist võetud kikerherneid, siis jäta see osa vahele.
Kuumuta potis või pannil keskmisel kuumusel oliiviõli, lisa ka või ja lisa siis hakitud sibul ja küüslauk ja hauta umbes 10 minutit. Ära pruunista, vajadusel alanda kuumust. Lisa vürtsköömned ja jahvatatud paprika. Kuumuta, kuni vürtsid muutuvad aromaatseks. Lisa loorberileht, puljong, purustatud tomatid ja tomatipasta. Lisa ka tükeldatud lambaliha. Lase keema tõusta, alanda siis kuumust, kata pott või pann kaanega ja lase haududa vaiksel kuumusel umbes üks tund. Lisa siis kikerherned ja läätsed ja hauta veel teist samapalju, et liha oleks hästi pehmed ja läätsed hakkavad juba lagunema. Läätsede toel pakseneb kogu hautis. Maitsesta soola, pipra ja suhkru või meega. Serveerides paku juurde lavašši või pitaleiba.

Tagine (hääldus tadžiin) on teisisõnu pajaroog, mille puhul on eripäraks see, et ta küpseb kokku päkapikumütsiga potis mis aitab õhul küpsemise ajal potis ringleda. Tagine on pärit eelkõige Maroko, aga ka Tuneesia ja Alžeeria või laiemalt Põhja-Aafrika köögist. Tagine võib olla nii taimne, kalast kui ka lihast. Üheks mõnusaks liha sisaldavaks roaks on SEE magusate kuivatatud puuviljadega ja tomatikastmes hautatud lambaliha tagine. Seekord aga valmis täiesti taimne tagine, kus pearollis kikerherned, päikeselist värvi lisamas aga kuldkollane muskaatkõrvits, bataat ja kuivatatud aprikoosid. Kui sul on kodus olemas tagine pott, proovi seda rooga just selles potis valmistada. Kui ei ole, ajab asja ära nii suurem kaanega pann või malmist pott. Pildil olevat Emile Henry tagine võib kasutada ka pliidil ehk siis alustad roa hautamist pliidil ja siis hiljem tõsta poti ahju või hautad pliidil kaane all. NB! Kontrolli kindlasti, et poti all oleks leegi märge ja kiri Flame, see märgistus näitab, et potti võib kasutada ka pliidil. Keraamilist potti saab siis kasutada kas elektripliidil või gaasipliidil. Induktsioonpliidil kahjuks savi ei tööta.

Roas kasutatud kikerherned võivad olla kuivatatud või ka purgist võetud. Vahe on see, et kuivatatud kikerherned tuleb enne ca 12 tundi leotada ja siis tunnike veel keeta. Mässamist veidi on, samas tasub vaev end igati ära, sest maitse jääb oluliselt teine, kui otse purgist kikerherneid roa sisse kallata. Hästi põneva maitsekombinatsiooni annavad siin soojad vürtsid koos kuivatatud aprikoosidega, mis hauduvad ühtseks magusvürtsiseks kastmeks. Hästi mõnus soojendav roog!

Kikerherne-muskaatkõrvitsa tagine

Kogus: 6-8-le

2,5 dl kuivatatud kikerherneid või 400 g purk konserveeritud kikerherneid

2 keskmise suurusega sibulat, hakituna

2 tl jahvatatud vürtsköömneid

2 tl jahvatatud koriandrit

1 tl tšillihelbeid või jahvatatud tšillit

1 tl kaneeli

2 küüslauguküünt, hakituna

2-3 sl tomatipastat

1 väike muskaatkõrvits, koorituna ja tükeldatuna (ca 400-500 g viljaliha)

2 väiksemat või üks suurem bataat, koorituna ja tükeldatuna

10 kuivatatud aprikoosi, tükeldatuna

750 ml köögiviljapuljongit

sidrunimahla

soola ja pipart

oliiviõli praadimiseks

värsket hakitud koriandrit

serveerimiseks kuskusi või bulgurit

Kui kasutad kuivatatud kikerherneid, pane need eelmisel päeval külma veega likku nii, et 1 osa kikerherneid ja 2 osa vett. Järgmisel päeval loputa kikerherned sõelal külma vee all ja kalla siis potti. Lisa vähemalt kahekordne veekogus ja keeda vaiksel tulel ca 1-1,5 tundi, kuni kikerherned on soovitud pehmusega. Ära soola keetmise ajal lisa, kuna see takistab kikerherneste pehmeks keemist.

Pajaroa valmistamist alusta aga sellest, et kuumuta pannil keskmisel kuumusel õli ning hauta sibulat 5-7 minutit, kuni see on klaasjas ja parajalt pehme. Lisa vürtsid ning kuumuta need pannil läbi, kuni muutuvad aromaatseks. Lisa pannile hakitud küüslauk. Kuumuta veidi ja lisa siis tomatipasta, tükeldatud kõrvits ja bataat, aprikoosid ja puljong. Lase keema tõusta ja vali nüüd, kas jätkad hautamist pannil ja pliidil kaane all  või kallad sisu tagine potti ja tõstad selle ahju 180 kraadi juurde hauduma. Hauta pajarooga ca 30-40 minutit. Lisa siis sõelal kurnatud kikerherned ja hauta veel kümmekond minutit. Maitsesta roog soola ja pipraga ning serveerides puista peale hakitud koriandrit.

Juurde paku aurutatud kuskusi või bulgurit.

Mahlane pikalt küpsenud sealiha on hõrk ja toitev suutäis, mille valmistamiseks tuleb vaid veidi aega varuda. Madalal temperatuuril pikalt küpsenud sealiha küpseb mõnusalt pehmeks ja sinepi-õuna marinaad annab samas hästi sealiha parimaid maitsenüansse välja toova maitsebuketi. Sealiha võib küpsetada kaanega kaetult savipotis, mis aitab vältida sealiha liialt kuivaks küpsemist. Küpsemise ajal eralduv aur jääb potti ja ringleb potis. Katmata savist sisepinnaga potikaas annab küpsemise ajal lihale saviahjus küpsemise efekti. Kuigi SEE Emile Henry mahukas pikliku kujuga pott on ette nähtud saia küpsetamiseks, sobib seal suurepäraselt ka muid toite küpsetada. Miks mitte ka kauaküpsenud sealiha samas potis valmistada. Ilusa heleda glasuuriga pott on kaetud lauale lausa ehteks.

Sealiha sinepi-mee marinaadis

Kogus: 6-le

Ca 1,5 kg tükk kamaraga sealiha (nt abaliha)

3-4 sl Dijoni sinepit

5-6 sl õunakastet

2-3 hakitud küüslauguküünt

soovi korral veidi mett

Hakitud värsket tüümiani (soovi korral)

Meresoola

Värsket jahvatatud musta pipart

Sega kokku sinep, õunakaste, sool, must pipar ja hakitud küüslauk. Soovi korral ka mett ja värsket hakitud tüümiani. Tõmba terava noaga kamarale ristitriibud sisse ja hõõru liha seguga kokku. Jäta marinaadiga koos vähemalt neljaks tunniks seisma, ideaalis aga üle öö. Mässi liha toidukilesse ja jäta külmkappi marineerima.

Umbes tund enne küpsetama hakkamist tõsta liha toatemperatuurile. Eemalda kile ja tõsta liha savist haudepotti kaane alla. Tõsta eelkuumutatud ahju 160 kraadi juurde ca 3 tunniks. Lõpu poole võid temperatuuri veidi tõsta (180 kraadini) ja liha pealispinda ilma kaaneta pruunistada, kuni see on kuldpruun ja krõbe.

Lase enne lahtilõikamist ca 15 minutit seista. Eraldunud lihamahladele lisa koort ja valmista kaste.

 

Kätte on jõudnud suviste köögiviljade magus aeg ja sel suvel tasuks katsetada ja hiljem ka nautida Emile Henry savipotis valmistatud köögivilju. Tegemist on Prantsuse köögist pärit traditsioonilise savipotiga, millel kaks poolt ja mis võimaldab teha pliidil või ahjus mahlaseid ja samas maitserikkaid köögivilju. Lihtne valmistada, mugav kasutada, lõputult võimalusi ja lisaks veel kaunis välimus. Mida enamat ühelt köögiabiliselt soovida. Tulemus on ahjus valmistatud köögiviljade maitsega, kuid oluliselt mahlasem. Mahlasuselt pigem keedetud köögivilja konsistentsiga ehk siis ühtaegu saab nii maitset kui mahlasust.

Noored peedid enne ahjuminekut ja peale ahjus peesitamist.

Noored kartulid enne ahjuminekut ja peale ahjus peesitamist.

Tänuväärseks nutikaks köögiabiliseks on olnud Emile Henry SEE savipott. Esmapilgul lihtsalt ilus ja pilkupüüdev savipott on osutunud ka tõeliselt mõnusaks ja tubliks köögiabiliseks. Potis köögiviljade valmistamine on lihtne ja mugav ettevõtmine. Puhastatud köögivili tuleb lihtsalt potti panna, natuke õli ja vett peale kallata, köögiviljad vedelikuga läbi segada, soola, pipra, küüslaugu ja ürtidega maitsestada ning siis kas ahju või pliidile tõsta.
Tõepoolest, sellise potiga saab edukalt mitte ainult ahjus, vaid ka nii elektri- kui ka gaasipliidil toitu valmistada. Küpsetamise ajal tuleb lihtsalt nii ahjus kui ka pliidil paar korda potti pea peale keerata, et köögivili ühtlaselt ära küpseks.
Kuigi tegemist on kirjade järgi kartulipotiga (küüslaugu ja tüümianiga noored kartulid,mmmm….) on väga mugav ka noorte peetide valmistamine selles samas potis. Nii mahlaseid ja magusaid peete saab harva.
Ühe potitäiega saab valmistada kuni 2 kg köögivilju ja seega on see pott ka päris suurele perele sobiv. Lisaks näevad poti mõlemad pooled nii ilusad välja, et nendes võib vabalt ka kartulid kohe ka lauale tõsta.
Kui aga niisama peetide näkitsemisest mõni peet veel järgi jääb, siis tasub teha üks mõnus peedisalat.

Siin allpool aga pott ise oma täies hiilguses.

Röstitud peedi, lehtkapsa ja feta salat
ca 5-6 väiksemat peeti, ahjus või savipotis koorega küpsetatuna, jahutatuna ja koorituna
peotäis lehtkapsast (kui seda saada ei ole, asenda näiteks spinati, pak choi või ka lihtsalt noore värske kapsaga)
2 sl piiniaseemneid, kergelt röstituna
100 g fetajuustu (Brõnzaga jääb ka väga maitsev)
soola ja pipart
oliiviõli
värsket rosmariini, tüümiani, punet vm ürte
paar küüslauguküünt
Salatikaste:
2 sl sidrunimahla
1 sl mett
5 sl oliiviõli
soola ja pipart

Esmalt küpseta peedid. Pese peedid hoolikalt, aseta kas savipotti või ahjuvormi. Lisa mõned küüslauguküüned, veidi rosmariini, tüümiani või muid ürte. Piserda õli ja veega, lisa soola ja pipart. Sega peedid kätega läbi, et nad oleksid ilusti õliga koos. Kui küpsetad ahjuvormis, siis kata ahjuvorm fooliumiga. Savipotis küpsetades kata pott kaanega. Küpseta 200 kraadises ahjus ca 45 minutit kuni 1 tund sõltuvalt peetide suurusest. Küpsust kontrolli noaga torgates. Savipotti keera küpsemise ajal paar korda ümber. Jahuta peedid ja koori majapidamispaberi sees peete veeretades ja paberiga koort eraldades.
Rösti lehtkapsas. Selleks rebi see väiksemateks tükkideks, sega kätega segades õli ja soolahelvestega ja küpseta 180 kraadises ahjus mõned minutid. Ära pruunista.
Valmista salatikaste. Selleks sega sidrunimahl mee, soola ja pipraga. Vispelda sisse oliiviõli. Sega osa salatikastmest tükeldatud peediga.
Säti taldrikule lehtkapsas vaheldumisi röstitud peeditükkidega. Murenda peale fetajuust, puista peale piiniaseemned ja nirista ülejäänud salatikastmega üle. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Serveeri kohe.

 

Maasikaaeg on hoogu kogumas ja maasikakoogid igati päevakorral. Esimesed kodumaised maasikad on juba paljudel põske pistetud ja nüüd tuleb nendest imelistest marjadest isu nii täis süüa, et järgmise hooajani vastu peaks. Vahepealsel ajal plastkarbis kalli hinna eest müüdavad maasikad on suvemagusate marjade kõrval vaid hale vari. Seega, on just õige aeg nautida seda kõige-kõigemat maitset ja see maasika-kreemjuustuvahuga kook aitab meie magusat suvemarja igati vääriliselt esile tuua.

Jätka lugemist “Karamellikastmega maasika-kreemjuustu kook krõbedal pähklisel põhjal”

Emad armstavad kingitusi ja üllatusi. Natuke magusat ka, kuigi seda kipuvad nad vahel eitama 🙂  Kui arvestada seda, et emadepäev on juba maikuu teisel pühapäeval, siis võiks juba vaikselt hakata mõtlema, mida vahvat ja meeldejäävat sel aastal emadepäeval üllatuseks kinkida.

Kauplus Kulp on sel korral sulle poole tee peale vastu tulnud ja pakub spetsiaalselt emadepäevaks tellitud Emile Henry keeksi- või leiva küpsetusvormi, kuhu on armas pühendus emale juba peale graveeritud. Nii meenub see kingitus ja emadepäev iga kord, kui kingisaaja seal vormis midagi küpsetama hakkab. Vahva, eksole!

Et aga vormi mitte tühjalt emale kinkida, võib sinna sisse valmis küpsetada ühe üllatuskoogi. Üllatuskoogiks võib seda kooki nimetada esmalt seepärast, et tegemist ongi üllatusega, teisalt aga seepärast, et koogi koostis on ka ise parajalt üllatav. Suvikõrvits, mooniseemned, valge šokolaadi glasuur ja mahlakas hapukasmagus sisu. Emadele sellised koogid küll meeldiksid. Kusjuures valmistamine ei ole ka sugugi keeruline.

Mooniseemnetaga suvikõrvitsakeeks

8-10-le

1 keskmise suurusega suvikõrvits, riivituna

150 g võid, toasoojana

1,5-2 dl rafineerimata roosuhkrut

1 tl vanillisuhkrut

2 suuremat muna

1 laimi mahl

2 sl mooniseemneid

3 dl speltajahu

1 tl küpsetuspulbrit

Veidi soola

Võid vormi määrimiseks

Valge šokolaadi glasuur:

100 g valget šokolaadi, hakituna

2-3 sl koort

Kaunistamiseks kuivatatud vaarikaid vm marju

Vahusta toasoe või suhkruga. Lisa munad ja sega läbi. Järgmisena lisa vanillisuhkur, riivitud suvikõrvits, laimimahl ja mooniseemned. Sega ühtlaseks. Sega juurde jahuga segatud küpsetuspulber ja sool. Sega tainas ühtlases ja kalla siis võiga määritud vormi. Küpseta 180 kraadi juures ca 45-50 minutit. Küpsust kontrolli tikuga. Kalla valmis kook vormist välja ja jahuta jahutusrestil.

Glasuuri valmistamiseks sulata vesivannil šokolaad koos koorega. Sega ühtlaseks ja nirista siis keeksile. Lisa kaunistuseks kuivatatud vaarikaid või muid kuivatatud marju või pähkleid.

Parim samal päeval, kuid tänu suvikõrvitsale püsib kook mahlane ka paaril järgmisel päeval.

Milline ema ei rõõmustaks sellise kingituse üle! Kuna spetsiaalselt emadepäevaks tellitud vormide arv on piiratud, siis ära jäta kingituse ostsmist viimasele päevale, vaid astu esimesel võimalusel kauplusest Kulp läbi. Vahepeal jõuad aga koogivalmistamist harjutada, et õigel päeval täiusliku tulemuseni jõuda. Kel aga ei ole võimalik kauplusest läbi minna, võib selle vormi ka Home Decori veebipoest  tellida. Täpsem info SIIN.

Tõenäoliselt on käes ühed jahedamad ja lumisemad kevadpühad. Öised krõbedad miinuskraadid asenduvad küll päevase päikesepaiste ja pikaks veninud päevaga, aga õue minnes võtab sind ikka vastu kõle ja külm tuul. Meeleolu aitavad veidi kevadisemaks muuta vapralt kohale saabunud rändlinnud ja  lumiste põldude kohal lõõritavast lõokesest on vaatamata kõledale tuulele hiiglama palju rõõmu. No mis seal ikka, küll see kevad ka ükskord tuleb ja eks tuleb esialgu siis lihtsalt panustada kirkatele kevadvärvidele ja kevadetundele hinges. Eelseisvad lihavõttepühad ei oleks aga täielikud, kui lauale ei saaks sättida üht külluslikku pashat. Sel hooajal võib proovida pashat teha portsjonvormis ja nii saab igaühele täpselt paraja suurusega pashaportsu taldrikule sättida.

Pasha ise on aja jooksul pisut muutunud. Kui omal ajal sisaldas pasha väga suurel hulgal võid ja oli samas ka hästi magus, siis pisut muutunud maitsekaanonite valguses võib nii lisatava või ja ka suhkru kogust vähendada. Kuna või rolliks oli muuhulgas ka pasha kalgendamine, asendab seda valge šokolaad, mis aitab selle kohupiimaroa tahkemaks muuta. Suhkru võib jätta siin pashas üldse lisamata, kuna valge šokolaad on piisavalt magus. Samas võib suurem magusasõber ka suhkrut lisada nii, et piduroog oleks täpselt tema jaoks paraja maitsega.

Minipashad valge šokolaadiga ja kuivatatud jõhvikatega
Kogus: 4-5 väikest minipashat

600 g kohupiima (pigem rasvasem kui lahja)
50 g võid, toasoojana
100 g valget šokolaadi, sulatatuna
soovi korral suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
poole sidruni mahl
2 dl 35%-list koort, vahustatuna
kuivatatud jõhvikaid
hakitud mandleid vm pähkleid (hea valiku leiad Germund valikust)
Vahusta või kohevaks. Kui soovid magusamat pashat, võid või sisse ka suhkru lisada ja nad koos vahustada. Sulata peeneks hakitud valge šokolaad vesivannil. Sega kohupiim ühtlaseks ja lisa siis vahustatud või ning sulatatud šokolaad. Lisa ka sidrunimahl ja vanillisuhkur. Vahusta koor pehmeks vahuks ja lisa kohupiimamassile koos kuivatatud jõhvikate ja pähklitega.
Kalla majapidamispaberiga kaetud vormi või vormidesse. Kui kasutad üht suuremat vormi, lisa sinna mitu kihti majapidamispaberit või aseta pasha hoopis sõelale nõrguma (ka siis pane alla majapidamispaber). Jäta üle öö jahedasse. Serveerides kummuta pasha kausist või vormist kummuli taldrikule või alusele. Kaunista meelepäraste lisanditega.

Portsjonpashade vormina võib kasutada Emile Henry NEID ramekin-vorme, mis just parajad ühe pashaportsu vormimiseks.

Kui vanades õpetustes ja retseptides tuleb pasha marlile nõrguma sättida, siis kardetavasti ei pruugi tänapäeval paljudes kodudes enam marlit olla. Selle puudujäägi leevendab lihtsalt majapidamispaberi kasutamine. Vormist järgmisel päeval välja kallutatud pasha on just täpselt niipalju tahenenud, et teda kannatab hästi lihtsa vaevaga ja lausa käte vahel pehmeks vettinud paberist välja harutada.

Lihavõtted on kohe ukse ees ja kuigi vähe on neid, kes eelnevatel nädaletel on pidanud paastu tõttu oma püksirihma pingutama, on põhjust siiski mõelda külluslikele küpsetistele ja rammusatele kohupiimaroogadele, milleta neid pühi ei kujutagi ette. Kulitš ehk rikkalik pärmitainast kõrge sai on üheks traditsiooniliseks lihavõtete toiduks ja veidi sarnaneb see küpsetis oma olemuselt itaallaste panettonele. Tegemist on kõrge ümara saiaga. Kulitš, nagu nimigi reedab, on pärit Vene ja ka laiemalt slaavi ortodoksse kirikuga seotud köögi varamust ja tegemist on paastule järgnevale ajale iseloomuliku väga küllusliku küpsetisega, mille puhul ei hoita millegagi kokku.

Hästi vahvad jäävad ka kruusis küpsetatud mini-kulitšid, mille jaoks sobib ideaalselt Emile Henry ahjukindel keraamiliste nõude sari. Samast sarjast leiab ka ümaraid savikausse, milles saab soovi korral suurema kulitši valmis küpsetada. Samas on hästi vahvad ka personaalsed väikesed kulitši-titad, mida saab siis kruusi sees valmis teha.

 

 

Kulitš ehk ülestõusmispühade sai

2 dl piima

30 gr presspärmi või vastav kogus kuivpärmi

1 tl kardemoni

1 apelsini riivitud koor

1 tl soola

2 munakollast

100 g suhkrut

100 g võid + vormide määrimiseks

500 g jahu

Hakitud pähkleid, kuivatatud jõhvikaid, rosinaid jm

Glasuur:

1 munavalge, lahtiklopituna

Ca 3-4 dl tuhksuhkrut

Tegevuskäik:

Kuivatatud vaarikaid, hakitud pistaatsiapähkleid vm kaunistamiseks

Lahusta pärm käesoojas piimas.

Sega juurde umbes pool jahukogusest ja sega tainas ühtlaseks.

Kuivpärm sega jahuga koos piima sisse.

Lase kerkida soojas kohas 20-30 minutit.

Lisa eelkergitusele suhkruga kergelt vahustatud munakollased, sool, apelsinikoor, kardemon ning ülejäänud kogus jahu. Pidevalt sõtkudes lisa ka järk-järgult pehme või sulatatud või.

Sõtku kuni tainas on ühtlane, läikiv ning lööb käte ja kausi küljest lahti.

Kata rätiku või toidukilega ning jäta sooja kohta kerkima kuni selle maht on vähemalt kahekordseks kerkinud.

Kerkinud tainas kalla ettevaatlikult jahusele töölaulale ning rulli ettevaatlikult vajutades ühtlaseks paksuks vorstiks. Lõika vorstikesest paraja suurusega tükid, mis ulatuksid ca poole kuni 2/3 tassi kõrguseni. Määri tasside sisepind võiga  ja tõsta tainas tassi sisse. Lase soojas kohas veel 20-30 minutit tassi sees kerkida ja tõsta siis 200-220 kraadisesse ahju. Küpseta ca 20-25 minutit. Kui saiad kipuvad pealt liialt pruunistuma, kata need märjaks tehtud küpsetuspaberiga.

Tõsta ahjust ja lase jahtuda. Samal ajal valmista glasuur. Selleks sega munavalge tuhksuhkruga kuni saad soovitud paksusega glasuuri. Kata kulitši pind glasuuriga ja puista peale meelepäraseid kaunistusi.

Toorjuustukook on ajatu klassika. Vahel võib katsetada igasuguseid vähem ja rohkem põnevaid uusi kooslusi, aga siis on hea naaseda sellesama kreemise, mahlase ja alati toimiva koosluse peale, mis klassikallise toorjuustukoogi nii vastupandamatuks muudab.

Eelseisva naistepäeva valguses sobikski küpsetata üks vanillitäpiline rikkalik toorjuustukook, millele saab lisaks sättida maasikakastme. Pea igaühel on tõenäoliselt sügavkülmas olemas suvisel maasikahooajal sinna sätitud toormaasikamoos, millest saabki võrratu kastme.  Ja kuhu siis ikka see toorjuustukook küpsetada, kui Emile Henry kaunisse vormi.  Kõrge äärega ja pitsilise servaga ümar vorm on ideaalne toorjuustukoogi valmistamiseks, kuna küpsedes kerkib kook päris palju. Seega tasuks valida just piisavalt kõrge äärega vorm, siis pole ohtu, et kook üle äärte kerkib.

Jätka lugemist “Mahlane toorjuustukook maasikakastmega”

Sõbrapäev on kohe saabumas ja igaüks, kes oma armsatele soovib sel päeval midagi meeldejäävat pakkuda, on kindlasti heade ideede ootel ja otsingul. Üks maitsev, külluslik ja, loomulikult isetehtud kook sobib sellist päeva hästi vääristama. Suu on magus, süda õnnest pungil ja elu igati nautimisväärne.

Sõbrapäevakoogi võid valmistada Emile Henry ajatusse punasesse koogivormi. Sellised koogivormid peavad vastu ajaproovile ja lugematutele kasutuskordadele. Kusjuures küpsetushuvilisest sõbrale sobib selline puna-punane vorm hästi ka kingituseks. Parim valik erineva suuruse ja kujuga vormi ootab sind Kulp kaupluses.

Sellise mitmekihilise koogi valmistamine ei ole keeruline. Täpsemad õpetused leiad siitsamast. Jätka lugemist “Südamlik valge šokolaadi toorjuustukook tumeda šokolaadi katte ja vaarikatega”